MeelelahutusGaspar

Kl 10.00 avame festivali väravad – TERE TULEMAST !
Eestimaine laat, lasteala, loomadeala, “Rannarantšo koduloomaaed”,  hoidiste nurk ja Elustiilne ala.
Kuremaa Lossis küüslaugusortide näitus ja Baltic Agro seminar aiapidajatele ning küüslaugukasvatajatele (vt eraldi ajakava). Külalisi sõidutavad tasulised meelelahutusrong (Ujula-Loss-Veski-Bussijaam festivali väravas)  ja helikopter (Kuremaa staadion).


NB! KUREMAA LOSSIS:

KL 12 – 14.30  BALTIC AGRO SEMINAR

KÜÜSLAUGUTEEMALISTE RAAMATUTE NÄITUS – KUREMAA RAAMATUKOGU
KÜÜSLAUGUSORTIDE NÄITUS  JA AVATUD LOSSIKOHVIK

X Küüslaugufestivali peaesineja on Eesti tantsumuusika lipulaev 2 QUICK START

Korraga on laval 11 muusikut ja loomulikult tuhandete lemmik Pearu Paulus.

Ansambel L´Dorado

Tantsule kutsub vanameister Üllar Jörberg

päevaprogrammi juhib Mr Küüslauk alias Vahur Jüris


KONKURSID: Eesti suurim küüslauk 2017  ja Kauneim kaupleja 2017

IMG_4369Y54A7694  

UUS! ELUSTIILNE ALA – Esmakordselt toimub Küüslaugufestivali raames Elustiilne ala, mille eesmärk on edendada tervislikke ja põnevaid eluviise, tuues kokku selle valdkonna teenuse- ja tootepakkujad üle Eesti. Elustiilne ala asub territooriumi ranna poolses osas.

Elustiilne ala koondab endast nii varasemaid Naisteala kaupleja-eksponente kui ka palju uusi elamusi- ja kogemusi pakkuvaid kaupleja-eksponente, rikastamaks ja avardamaks eestlaste elukvaliteeti.

Soovid Sinagi osaleda Elustiilsel alal? Kui leiad, et just Sinu toode/teenus/aktiviteet on miski, mida tuleks rahvale näidata, siis täida ära järgmine registreerimisvorm ja leiame võimaliku parima lahenduse Sinu tegevuse väljatoomiseks – https://goo.gl/forms/ufX3Trj6nhIoDSA63

_85A3100

Y54A8124 _85A3093

LASTEALA – batuudid, elektriautod, skyjump, karussell,  lastekohvik, näomaalingud, küüslaugusuhkruvatt ja küüslaugujäätis. Loomulikult on kohal hobused, ponid, alpacad, koerad, jänesed ja kitsed.

Küüslaugufestivalile tuleb lisaks teistele vahvatele hobustele, ponidele, eeslile, taluloomadele ka RANNARANTŠO KODULOOMAAED, kus saate sümboolse tasu eest päev läbi aias loomadega mängida, nunnutada ja pildistada.

IMG_2711_85A2929Y54A7898

KUREMAA JÄRV

Järv on Vooremaa järvede seas Saadjärve järel suuruselt teisel kohal.Järves esineb latikat, haugi,ahvenat, särge, kiiska, lutsu, koha, angerjat jt. liike. Kuremaa järvel on oma laev Linda, mis festivalipäeval ka ringsõite teeb.

Seda väärikat ajalugu ja seda tänase maaleu ilu – Vooremaa pärli – peab lihtsalt isa tunnetama. Seda ilu me tahamegi jagada X Küüslaugufestivali külalistele oma linnast ja oma maalt. Kuremaa ise on selle festivali üks osa.

Haridust on Kuremaal aastatega jagatud ja Festivalil teeme seda taas. Kõige teadlikum küüslaugukasvataja Eestis,  küüslaugu professor Priit Põldma loeng, näitus küüslauguraamatutest, suurima ja ilusama küüslaugu näitus – seda kõike näeb ja kuuleb Kuremaa lossis. Tänased koduiaiad eeldavad ja ootavad kiireid ja kaasaegseid lahendusi, muru vajab hoolitsemist hoolimata sajast muust tegevusest.Sügisel on õhtutes aega juba uuele kevadele mõtelda. Just seepärast on Küüslaugufestivali kavasse lisatud seminaril Kuremaa lossis peaesinejaks Baltic Agro – ettevõtja, kellel ja kelle kaudu jõuab eestimalasteni värskeim ja kaasaegseim informatsioon ja uuendused. Kuidas, millal, kas ja kuidas – sellistele küsimustele saate vastused juba kohapeal. Degusteerimine ja proovimine – igale praktilisele jutule saab kohapeal ka kinnituse.

IMG_9072Y54A7891Y54A7646


Ka seekord saab küsida, pärida ja kohtuda Facebookis populaarse lehe “Kodused Hoidised” ning raamatu “Hoidistaja aastaring” autori  Kai Põldvee-Mürk endaga.

Kai toob kaasa endavalmistatud hoidiseid ning huvilistel on võimalus soetada endale soodushinnaga retseptiraamatud koos autori pühenduse ja autogrammiga.  

Kellel on veel huvi tulla oma hoidiseid teistega jagama või müüma, siis Küüslaugufestivali veebilehelt leiad kontaktid ning info – www.küüslaugufestival.ee

hoidistaja-aastaringKai Põldvee-Mürk - Foto Ardo Kaljuvee

Kes aga soovib kohe hoidistama asuda ja kasulik raamat endale koju tellida, siis külastage Rahva Raamatu veebilehte!

https://www.rahvaraamat.ee/p/hoidistaja-aastaring/622812/et?isbn=9789949381197

ELAMUSLENNUD KOPTERIGA – Aerocopter stardib kl 10-17 festivali organiseeritud autoparkla lähedusest (Ujula juures). Lend toimub kauni Vooremaa kohal. Kopteriga saab lennata korraga 3 reisijat kes hindavad elamusi! Lend on tasuline!

aerocopter helikopter


Miks toimub Küüslaugufestival Kuremaal?

Kuremaa lugu algab mõisaloost:

Ammustel aegadel kuulus Kuremaa Palamuse kihelkonda ja Vaiga maakonda. Hiljem oli iseseisev Kuremaa vald Tartu maakonna koosseisus. Tänasel päeval kuulutakse Jõgeva maakonna Jõgeva valda. Ürikutes on Kuremaad esmakordselt mainitud 1582. aastal – Korymek. Aegade jooksul tuntud olnud teisedki nimed, nagu Kurremois, Jensel, Jenselhof. Tunduvalt varem on aga kirjasõnas nimetatud Kuremaa lähedal asuvaid külasid: 1431 Kivijärve (Kypejerve) ja Teilma (Teyvelmes), 1467 Kaude (Koudese).

Aastal 1834 müüdi Kuremaa mõis 200 000 bankorubla eest maamarssal Aleksander von Oettingenile, kes asus energilise ja teotahtelise peremehena mõisakeskust välja ehitama.

Kuremaa mõis kujunes kolme põlvkonna mõisaks. Aleksander von Oettingeni poeg Eduard Reinhold valitses Kuremaal aastatel 1846 – 1906 ning seejärel sai mõisa omanikuks tema poeg Erich August Arthur von Oettingen. Viimane oli küll ülikoolis õppinud õigusteadust, kuid oli samas tulihingeline põllumees.

LOSSIHOONE – KUREMAA SÜMBOL

Kuremaa loss ehitati aastatel 1837 – 1843. Hoone projekteeris Tartu õpperingkondade koolide arhitekti asetäitja E. J. T. Strauss. Ehitustöödele palgati 19 müürseppa, 6 puuseppa, 4 abitöölist koos naistega ja neli saarlast. Tööpäeva eest maksti 120 – 180 kopikat, lisaks anti toidumoona.

Lossihoone on kahekorruseline, maakivist vundamendil, madala plekist viilkatusega, telliskivist, krihvitud ja värvitud ehitis. Tänapäevasemaks muudeti hoone välimus 1935.aastal.

Hoone on ehitatud omapõletatud tellistest – mitte vähemast kui kahest miljonist.

Kuremaa mõisa iseloomustab hoonete, mis moodustavad omaette ansambli, rohkus. 1834. aastal, kui Aleksander von Oettingen mõisa ostis, oli seal 18 hoonet – ehitist. Mõisa võõrandamise ajal oli neid aga juba 48.

LIIGIROHKE MÕISAPARK

Park rajati 19. sajandi teisel poolel Oettingenide perekonna poolt. Arvatavasti on sellest ajast pärit peahoone ees olev pargiala terasside süsteem ning üksikud põlispuud.

Pargis kasvab 75 erinevat puu – ja põõsaliiki. Neist 47 on eksootilised ja dekoratiivsed, ülejäänud kodumaised. Kõige rikkalikumalt kasvab pargis tammesid ja pärnasid. Tähelepanuväärseks võib pidada lossi trepi kõrval kasvanud Siberi päritoluga, Eestis harva esinevat südajaslehist aktiniidiat.

Kuremaa mõisaansambli osaks on Oettingenide perekonnakalmistu, mis asub ca 1 km kaugusel Laiusele viiva tee ääres metsas.Kalmistu territooriumile on ehitatud pseudogooti stiilis kabelihoone ja on teada, et surnuaeda on maetud 29 Oettingenide suguvõsa liiget.

RIIGIMÕIS JA HARIDUS

  1. aastal võõrandati Asutava Kogu maaseadusega ka Kuremaa mõisa maad. Sellega lõppes 86 aastat kestnud Oettingenide ajastu Kuremaal. 16. oktoobril 1920 võtsid Põllutööministeeriumi Loomakasvatuse Peavalitsuse esindajad vastu Kuremaa mõisa elus ja eluta inventari.
  2. aastal otsustati avada Kuremaa mõisas üheaastase õppeajaga karjakasvatuskool tegelike karjatalitajate ja karjapidajate ettevalmistamiseks.
  3. aasta 1. septembrist taheti Kuremaa Kontrollassistentide kooli baasil avada 3 – aastase õppeajaga karjanduse ja veterinaaria erialaga Karjakasvatustehnikum, kuid Eestisse jõudnud Teise maailmasõja lahingud katkestasid selle plaani. Jätkati endise koolina. 1944. aasta sügisel avati aga zootehnika erialaga zootehnikum, mille õppeajaks sai kolm, hiljem neli aastat. 1947. aastal nimetati tehnikum ümber Kuremaa Loomakasvatustehnikumiks ja 1961. aastal Kuremaa Põllumajandustehnikumiks.
    1. jaanuaril 1966 moodustati Kuremaa Põllumajandustehnikumi asemel Kuremaa Sovhoostehnikum.

Nimekate õppejõududena on Kuremaal töötanud põllumajandusteadlased Aleksander Adojaan ja Leonhard Voltri. Üle kümne aasta töötas Kuremaal Jüri Pastarus. 1950. aastast pensionini jäämiseni oli tehnikumi kehalise kasvatuse õpetajaks nimekas tõstesportlane Ako Kaart. Tallinnas sündinud ja oma elu suuremalt jaolt Kuremaal elanud raskejõustiklane tuli kehakaalus kuni 60 kg kuuekordseks Eesti meistriks.

4. septembril 1939 viibis Kuremaal Eesti Vabariiigi president Konstantin Päts.

Tänase Kuremaa kultuurielu koondab kultuuri – ja spordiseltsi Jensel ümber, mis asutati 13. jaanuaril 1993. Juhatuse esimehena tegutseb Vello Pütsep, kes on Kuremaal töötanud alates 1968. aastast. Vello Pütsep on energiline ja ettevõtlik kultuuritöötaja ja innukas rahvasportlane. Tema poeg Erkki on edukas jalgrattasportlane, kes tulnud mitmekordseks Eesti meistriks, esindanud Eestit Olümpiamängudel  ja kuulunud rahvuskoondisse maailmameitrivõistlustel..

  1. jaanuaril 1994, kui tähistati Kuremaa lossi 150. aastapäeva, avati lossis Kuremaa muuseum. 2015 aastal avati lossis käsitöökaubamaja ja väike kohvik.