KuremaastGaspar

KUREMAA JÄRV

Järv on Vooremaa järvede seas Saadjärve järel suuruselt teisel kohal. Järves esineb latikat, haugi, ahvenat, särge, kiiska, lutsu, koha, angerjat jt kalaliike.

Kuremaa järvel on oma laev Linda, mis festivalipäeval ka ringsõite teeb.

Seda väärikat ajalugu ja seda tänase maaelu ilu – Vooremaa pärli – peab lihtsalt ise tunnetama.

Seda ilu me tahamegi jagada Küüslaugufestivali külalistele oma linnast ja oma maalt. Kuremaa ise on selle festivali üks osa!


Kuremaa lugu algab mõisaloost:

Ammustel aegadel kuulus Kuremaa Palamuse kihelkonda ja Vaiga maakonda. Hiljem oli iseseisev Kuremaa vald Tartu maakonna koosseisus. Tänasel päeval kuulutakse Jõgeva maakonna Jõgeva valda. Ürikutes on Kuremaad esmakordselt mainitud 1582. aastal – Korymek. Aegade jooksul tuntud olnud teisedki nimed, nagu Kurremois, Jensel, Jenselhof. Tunduvalt varem on aga kirjasõnas nimetatud Kuremaa lähedal asuvaid külasid: 1431 Kivijärve (Kypejerve) ja Teilma (Teyvelmes), 1467 Kaude (Koudese).

Aastal 1834 müüdi Kuremaa mõis 200 000 bankorubla eest maamarssal Aleksander von Oettingenile, kes asus energilise ja teotahtelise peremehena mõisakeskust välja ehitama.

Kuremaa mõis kujunes kolme põlvkonna mõisaks. Aleksander von Oettingeni poeg Eduard Reinhold valitses Kuremaal aastatel 1846 – 1906 ning seejärel sai mõisa omanikuks tema poeg Erich August Arthur von Oettingen. Viimane oli küll ülikoolis õppinud õigusteadust, kuid oli samas tulihingeline põllumees.

LOSSIHOONE – KUREMAA SÜMBOL

Kuremaa loss ehitati aastatel 1837 – 1843. Hoone projekteeris Tartu õpperingkondade koolide arhitekti asetäitja E. J. T. Strauss. Ehitustöödele palgati 19 müürseppa, 6 puuseppa, 4 abitöölist koos naistega ja neli saarlast. Tööpäeva eest maksti 120 – 180 kopikat, lisaks anti toidumoona.

Lossihoone on kahekorruseline, maakivist vundamendil, madala plekist viilkatusega, telliskivist, krihvitud ja värvitud ehitis. Tänapäevasemaks muudeti hoone välimus 1935.aastal.

Hoone on ehitatud omapõletatud tellistest – mitte vähemast kui kahest miljonist.

Kuremaa mõisa iseloomustab hoonete, mis moodustavad omaette ansambli, rohkus. 1834. aastal, kui Aleksander von Oettingen mõisa ostis, oli seal 18 hoonet – ehitist. Mõisa võõrandamise ajal oli neid aga juba 48.

LIIGIROHKE MÕISAPARK

Park rajati 19. sajandi teisel poolel Oettingenide perekonna poolt. Arvatavasti on sellest ajast pärit peahoone ees olev pargiala terasside süsteem ning üksikud põlispuud.

Pargis kasvab 75 erinevat puu – ja põõsaliiki. Neist 47 on eksootilised ja dekoratiivsed, ülejäänud kodumaised. Kõige rikkalikumalt kasvab pargis tammesid ja pärnasid. Tähelepanuväärseks võib pidada lossi trepi kõrval kasvanud Siberi päritoluga, Eestis harva esinevat, südajaslehist aktiniidiat.

Kuremaa mõisaansambli osaks on Oettingenide perekonnakalmistu, mis asub ca 1 km kaugusel Laiusele viiva tee ääres metsas. Kalmistu territooriumile on ehitatud pseudogooti stiilis kabelihoone ja on teada, et surnuaeda on maetud 29 Oettingenide suguvõsa liiget.

RIIGIMÕIS JA HARIDUS

  1. aastal võõrandati Asutava Kogu maaseadusega ka Kuremaa mõisa maad. Sellega lõppes 86 aastat kestnud Oettingenide ajastu Kuremaal. 16. oktoobril 1920 võtsid Põllutööministeeriumi Loomakasvatuse Peavalitsuse esindajad vastu Kuremaa mõisa elus ja eluta inventari.
  2. aastal otsustati avada Kuremaa mõisas üheaastase õppeajaga karjakasvatuskool tegelike karjatalitajate ja karjapidajate ettevalmistamiseks.
  3. aasta 1. septembrist taheti Kuremaa Kontrollassistentide kooli baasil avada 3 – aastase õppeajaga karjanduse ja veterinaaria erialaga Karjakasvatustehnikum, kuid Eestisse jõudnud Teise maailmasõja lahingud katkestasid selle plaani. Jätkati endise koolina. 1944. aasta sügisel avati aga zootehnika erialaga zootehnikum, mille õppeajaks sai kolm, hiljem neli aastat. 1947. aastal nimetati tehnikum ümber Kuremaa Loomakasvatustehnikumiks ja 1961. aastal Kuremaa Põllumajandustehnikumiks.
    1. jaanuaril 1966 moodustati Kuremaa Põllumajandustehnikumi asemel Kuremaa Sovhoostehnikum.

Nimekate õppejõududena on Kuremaal töötanud põllumajandusteadlased Aleksander Adojaan ja Leonhard Voltri. Üle kümne aasta töötas Kuremaal Jüri Pastarus. 1950. aastast pensionini jäämiseni oli tehnikumi kehalise kasvatuse õpetajaks nimekas tõstesportlane Ako Kaart. Tallinnas sündinud ja oma elu suuremalt jaolt Kuremaal elanud raskejõustiklane tuli kehakaalus kuni 60 kg kuuekordseks Eesti meistriks.

4. septembril 1939 viibis Kuremaal Eesti Vabariiigi president Konstantin Päts.

Tänase Kuremaa kultuurielu koondub kultuuri – ja spordiseltsi Jensel ümber, mis asutati 13. jaanuaril 1993. Juhatuse esimehena tegutseb Vello Pütsep, kes on Kuremaal töötanud alates 1968. aastast. Vello Pütsep on energiline ja ettevõtlik kultuuritöötaja ja innukas rahvasportlane. Tema poeg Erki Pütsep on edukas jalgrattasportlane, kes tulnud mitmekordseks Eesti meistriks, esindanud Eestit Olümpiamängudel  ja kuulunud rahvuskoondisse maailmameitrivõistlustel.

Kuremaal on ka väga aktiivne Kuremaa Külaselts, mis asutati 11. oktoobril 2009. aastal. Leia Facebookist!

  1. jaanuaril 1994, kui tähistati Kuremaa lossi 150. aastapäeva, avati lossis Kuremaa muuseum

    2015. aastal avati lossis käsitöökaubamaja ja väike kohvik.

Tänasel päeval elab Kuremaal umbes 360 inimest. Siin asub avalik supelrand, lasteaed-algkool, perearsti kabinet, raamatukogu, pood, ujula ja spordikompleks, külalistemaja, loss ja maalilise vaatega veski.

Kui otsid elamist maale – siis Kuremaa on hea valik!