Küüslaugufestival kujutab endast suurt pidupäeva, mis pühendatud küüslaugule kui vürtside kuningale ja eestimaisele omatoodangule.
Küüslaugufestivalil saavad kokku Eesti küüslaugukasvatajad, et võrrelda sorte, küüslaugusaaki ning vahetada kogemusi. Kasvatajad võtavad kauplemiseks kaasa enda põllul kasvatatud küüslaugusaagi. Korraga on kauplemiseks festivalil üle 20 tonni eesti põldudel kasvatatud küüslauku.
Igal aastal toimub ka konkurss „Eesti suurim küüslauk”,
kuhu on oodatud konkureerima suurkasvatajate kõrvale ka kõigi külastajate ning talupidajate peenral kasvatatud eriliselt suured küüslaugud. Konkursil mõõdetakse küüslaugu risti läbimõõtu.
Eelnevate festivalide kõige suurem võiduküüslauk oli aastal 2015. Mugula läbimõõt oli 97 mm – Põlvamaalt.
Küüslaugukasvatajad toovad endaga kaasa lisaks värskele küüslaugule ka uute sortide seemet ning erinevaid tooteid küüslaugust. Nii võib lettidelt leida kooritud küüslauku, marineeritud küüslauku, hapendatud küüslauku, hapendatud küüslauguvõrseid, kuivatatud küüslaugu laaste, küüslaugupulbrit, küüslaugumoosi ja ka küüslaugukrõpsu.
Aastatega on eesti toidukäitlejate ja väiketootjate poolt igal aastal midagi uut Küüslaugufestivalile tulekuks välja mõeldud. Kui 2008. a oli lettidel ainult kastidega kergelt mullaseid mugulaid, siis tänaseks on pilt kardinaalselt muutunud. Küüslauku saab osta nii pärga punutuna, patsi seotuna, kimpudena kui ka kilogrammiga.
Erinevalt sibulast ei seisa küüslauguvanikud köögiseinal just väga kaua värskena, aga silmailu on palju. Parim temperatuur küüslaugu säilitamiseks on +3C. Väga populaarne kaubaartikkel festivalil on maheküüslauk. Ostjale tundub kohaliku küüslaugu hind kõrge, aga kui süveneda kui palju on tööd alates seemne soetamisest kuni küüslaugu kuivatamiseni välja, siis on eestimaine küüslauk isegi odav. Alati jääb tarbijal võimalus soetada poest odavaid kiiritatud Hiina küüslauke – kas te olete näinud, et poelettidel läheks Hiina küüslaugud nö õitsema?
Tänaseks saab Küüslaugufestivalil veel mekkida ning kaasa osta: küüslauguleiba, küüslaugupekki, küüslaugujuustu, küüslaugumett, küüslaugukohvi, küüslauguõlut, küüslauguviina, küüslaugusõõrikuid, küüslaugusinki, küüslauguvorsti, küüslaugusuhkruvatti ning laste lemmikut – küüslaugujäätist.
Tooted on kaunilt pakendatud ja tekkinud on juba konkurents. Festivali suveniirtoodet „Küüslaugušokolaadi” toodab Kõlleste Kommimeistrid. Seda omapärast toodet on festivalikülastajad just reisidele kaasa ostnud, kus kinkides võõrustajaile sellega palju elevust tekitanud.
Huvilistele on avatud näitus Eestis katsepõldudel kasvatatud erinevatest küüslaugusortidest. Festivali küüslaugunäitusel on olnud näha ka maailma suurimat küüslaugusorti Hiidküüslauku /Elephant Garlic/, mis kasvab kuni kuus korda nii suureks kui me nägema oleme harjunud. Kahjuks Hiidküüslaugule eestimaine kliima väga hästi ei sobi ja nii suureks ta meie põldudel ei taha kasvada. Näituse juurde kuulub igal aastal ka Eesti Maaülikooli lektori Priit Põldma loeng küüslaugukasvatajatele, kus käsitletud erinevaid teemasid, mis seotud just suurkasvatusega.
Lisaks küüslaugule saab festivali taluturult kaasa osta kõike, mis Eestimaal kasvatatud või valmistatud. Välismaist kaupa sellelt festivalilt kindlasti ei leia, küll aga meie oma inimeste valmistatud hoidiseid, käsitööd, aiavilja, sepiseid, kosmeetikat, riideid, suveniire, puutooteid ja toidukaupa nii küüslaugust kui ka ilma. Nii võib festivaliturult leida Peipsi järve ääres kasvatatud kuldset sibulat, värsket suitsulatikat kui ka Muhu saarel valmistatud käsitöökeraamikat. Käsitöölised on küüslauguteema oma toodetega eriti fantaasiarikkalt sidunud: küüslaugukujulised kõrvarõngad, küüslaugukujulised lauavaagnad, küüslaugumaalingutega kalossid, lõikelauad, köögirätid jne.
Selle suure pidupäeva puhul on ka kauplejad ennast päevakohaselt riietanud ja päeva lõpuks antakse korraldaja poolt välja tiitel „Kauneim kaupleja Küüslaugufestivalil”.
Päevakohaseid konkursse ja päevaprogrammi veab Mister Küüslauk isiklikult, kellel on uhke lubivalge küüslaugukujuline kostüüm ja mütsi küljes lehvimas uhke Eesti lipp. Võistlustel proovitakse jõudu küüslauguvaniku aja peale hoidmisest kuni küüslaugusöömiseni välja. Traditsiooniks on saanud konkurss „Kauneim küüslaugukübar”, kus enda peas tuleb publikule näidata kodus valmistatud küüslauguteemalist peakatet. 2012. a võitis selle konkursi esmakordselt meesterahvas.
Muusikaliselt ilmestavad festivaliprogrammi Eesti tuntumad artistid kantri ja folgi valdkonnast.
Esmakordselt 2012. a toimus koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga parima koka valimine küüslaugutoitude alal, mille võitis restoran Clazz peakokk Emmanuel Wille Tallinnast. Teise koha saavutas Tallinnas, vanalinna südames endises Raeapteegi hoones asuva küüslaugurestorani Balthasar peakokk Sergei Trunov.
Alates 2010. a on koostöös Tenniseklubiga Artemis festivali raames toimunud „Küüslaugufestivali Tenniseturniir”. Turniiri eestvedajaks on Kalmer Lain. Alates 2016. a toimub tenniseturniir Tartus, Toome tenniseväljakutel. Osalenud on mängijaid nii Võrust, Haapsalust, Jõgevalt kui ka Tartumaalt.
Küüslaugufestivali esinemislava on olnud igal aastal erineva kujundusega ja jäädvustamist väärt. Kui festivalil esines Väikeste Lõõtspillide Ühing ja Marko Matvere, siis oli pealava ette meisterdatud suured purjekad, mis kuhjaga küüslauku täis. Küüslaugumugulad aga on teadupärast kaugelt vaadates dekoreerimiseks väga väikesed, siis on festivali florist Ege Zukov värvinud valeküüslauke ehk 500 kg hõbelillade kiirtega kõrvitsaid.
Kuna küüslaugufestivalile sõidetakse alati kogu perega, siis suur osa meelelahutuslikust alast on mõeldud just lastele. Suure innuga möllatakse kaerapakkidest valmistatud „põhubatuudil” ja meisterdada saab erinevates töötubades, kus päev kipub tihtilugu lühikeseks jääma. Alati kuuluvad perepargi lahutamatuks osaks muidugi koduloomad: hobused, kitsed, jänesed, kanad, pardid, haned, lambad, põrsad ja eesel. Laste lemmikuks on koera- ja kassipojad.
Kuna fotografeerimine on tänapäeval nii lihtsaks muutunud, siis Küüslaugufestivalil on sisse seatud lausa fotonurgad, kus saab ise terve perega kantrihõngulise foto lavastada. Emmedele on õpetatud kuidas endale ja lastele punupatse punuda ning proovitud on ka küüslauguvanikuid meisterdada.
Varuge aega – kiiret pole ju kuhugi!