Küüslauk põllul

KÜÜSLAUK (Allium sativum)

• …on lauguliste sugukonda laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
•  Küüslauk jaotatakse tinglikult suvi- ja taliküüslauguks. Suviküüslauke iseloomustab hea säilivus ja väiksem saak ning tunduvad toorena süües üpris mahedad. Taliküüslaugud on suurema saagiga, kuid veidi kibedamad.
• Taim kasvab kuni 70 cm kõrguseks. Maa-aluseks osaks on liitsibul, mis koosneb kuivsoomustega ümbritsetud umbes 12 tütar- ehk kõrvalsibulast, mida nimetatakse küüslaugu küünteks. Sibul ja küüned on kaetud väga õhukese valkja membraaniga. Peasibulast lähtuvad torujas vars ning pikad ja kitsad õhukesed lehed. Terve leheservaga lehed on 10–15 cm pikad ning vastaka asetusega. Punakasvalged õied on koondunud kerajatesse sarikatesse, õitseb juulis ja augustis. Õied on mõlemasoolised ja tolmeldatakse mesilaste ning teiste putukate poolt. Juurestik koosneb peenetest lumivalgetest juurtest, mis moodustavad taime ümber kuni 20 cm ringikujulise niidistiku.
• Eristatakse putkuvaid (Allium sativum var ophioscorodon) ja putkumatuid küüslaugusorte (Allium sativum var sativum). Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õisik. Õisik ise aga koosneb väljaarenemata õitest ja väikestest varre- ehk sigisibulatest. Putkumatutel sortidel ei moodustu õisikuvart neid on hõlpsam paljundada ja säilivad kauem.
• Mida suuremad ja tervemad küüned maha istutada, seda tõenäolisem on ka külluslik saak. Saagi koristusel sorteeritakse välja suuremad küüslaugusibulad, et need sügisel uuesti küüntena maha istutada. Istutamisel eraldatakse küüslaugu küüned, püüdes säilitada üksikute küünte ümber olevat kesta. Küüs istutatakse terav tipp üles.
• Küüslauguküüned istutatakse maasse oktoobris-novembris. Juured hakkavad mullas arenema juba sügisel ning kevadel alustab taim hoogsat kasvu. Küüslauk eelistab päikesepaistelist kasvukohta, kuid saab hakkama ka poolvarjus.
• Kasvab pea igasugusel mullal, kuid eelistab hea vee läbilaskmisvõimega (võib tähendada tegelikkuses ka kõrgematele peenardele istutamist), viljakat, rohke orgaanilise ainesega, kuivapoolset, kergelt happelist (pH 6,2–6,8 ) kasvupinnast.
• Küüslaugule sobivad orgaanilised väetised. Kuival perioodil vajab taim kastmist.
• Taimehaiguste vältimiseks valida kasvukoht, kus eelneval kolmel aastal ei ole kasvatatud teisi laugu perekonda kuuluvaid taimi. Istutades küüslaugu porgandite ja rooside kõrvale kaitseb küüslauk neid taimi lehemädaniku eest. Küüslaugud kasvavad hästi ka kirsi- ja ploomipuude läheduses.

• Saak on koristusküps kui küüslaugupesad vajuvad külili ja pealsed muutuvad pruuniks, see toimub juuli lõpu poole ja augustikuus. Küüslaugu saagikoristusperiood on suhteliselt pikk.
• Taimede väetamine ja kastmine tuleks lõpetada mõned nädalad enne saagi koristamist. Kui 50 % taime lehtedest (kui küüslaugu taimedel on järel neli-viis rohelist lehte) on juba pruuniks muutunud ja kuivanud, tuleks kastmine lõpetada.
• 450 g küüslauku annab juurdekasvuks 3–4,5 kg küüslauku. Saaki tuleb koristada ettevaatlikult, jälgides, et küüslaugupäid ei muljutaks ega vigastataks. Küüslaugu korjamisel on soovitavaks abivahendiks hark. Küüslauku ei soovitata jätta kuivama otsese päikse kätte. Peale saagikoristust asetatakse küüslaugud kuivama varjulisse kohta, kus oleks tagatud õhu vaba liikumine ja kaitse vihma ning otsese päiksevalguse eest. Kuivatamine võtab aega 2-3 nädalat. Kolme nädala möödudes võib eemaldada kuivanud pealsed ja juured. Peale kuivatamist pakendatakse küüslaugud puukastidesse ja/või punutakse patsideks.
• Väga sageli teevad meie aiapidajad aga suure vea sellega, et koristavad küüslaugu liiga hilja – alles septembri lõpul või koguni oktoobri algul, mil pealsed juba hävinud.
• Koristamisega ülemäära viivitamisel hakkavad liitsibulat katvad kuivsoomused juba mullas rebenema, ülesvõtmisel laguneb selline liitsibul üksikküünteks ja nende nakatumise oht säilitamisel ilmnevatesse haigustesse suureneb. Üksikud küüned hakkavad sobivates niiskuseoludes säilitamise ajal kergesti kasvama ja säilivad halvasti. Ka võib selliste lagunevate liitsibulate ülesvõtmisel palju küüsi mulda jääda, mistõttu saak väheneb, maa risustub ja küüslauk võib muutuda isegi tüütuks umbrohuks.
• Kestvaks säilitamiseks määratud küüslauku ei tohi koristada ka liiga vara, sest siis on säilituskaod (peamiselt kuivamise arvel) väga suured.
• Koristamisel tuleb igati hoiduda küüslaugusibulate mehaanilisest vigastamisest (töövahenditega, kloppimisega jne), sest see mõjub halvasti säilivusele.
• Küüslauk on külmakindel taim, mis võib talvituda ka kasvukohal. Samuti võib proovida sibulate pimedas keldris ajatamist ja/või toatemperatuuril pottides kasvatamist.
• Kui lasta küüslaukudel vabalt õitseda, võib taliküüslaukude kasvukoht kattuda sigisibulatest kasvanud küüslaukudega. Kasvatusnõuete järgimisel on küüslauk üsna kahjurikindel.
• Koristamiseks tuleks valida võimalikult kuiv ilm. Väga oluline on, et küüslauk koristusjärgselt korralikult kuivatatud saaks. Ilusate ilmade korral on soovitatav ülesvõetud küüslauk koos pealsetega jätta mõneks (3–6) päevaks samasse mullapinnale kuivama.
• Vihmaste ilmade korral tuleks ülesvõetud pealsetega sibulad asetada kuivama varjualusesse. Pealsed lõigata maha pärast kuivamist, jättes sibula külge 3–5 cm pikkuse tüüka, samuti eemaldada juured.
• Järelkuivamiseks tuleks sibulad asetada restkastidega 25–35° temperatuuriga aktiivselt ventileeritavasse ruumi. Hästi kuivatatud ja kestvaks säilitamiseks kõlblikud on sibulad siis, kui need liigutamisel (hõõrdumisel) sahisevad.
• Pikemat aega säilib küüslauk vaid jahedas, nullilähedase temperatuuriga (–1 kuni +1°) ja kuivas (relatiivse õhuniiskusega 65–75%) hoiukohas. Temperatuuril 4–8° ja üle 75% õhuniiskuse puhul hakkab küüslauk kergesti kasvama ja suureneb mädanike lööbimise oht.

KUS KOHAST KÜÜSLAUK PÄRINEB?

• Küüslauk pärineb tõenäoliselt Aasia läänepoolsetelt aladelt ja teda kasvatatakse kogu maailmas mõõduka ja subtroopilise kliimaga piirkondades. Küüslaugu looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias, Altais ning Pamiiri piirkonnas.
• Küüslauku peetakse koos naistepuna ja ženženniga üheks maailma populaarseimaks ravimtaimeks. Taime eeterlik õli ja füntotsiidid on inimorganismile eriti vajalikud, samuti on küüslauk tugeva antibiootilise toimega. Küüslauku kasutatakse rahvameditsiinis vesitõmmisena, taimeteena, leotisena, taimekääritisena ja värskena.
• Suurimad küüslaugu kasvatuspiirkonnad: Egiptus, Hiina, Hispaania, Prantsusmaa, Ungari, Tai, Türgi. Kuulsaid küüslaugufestivale peetakse Suurbritannias (Wighti saare küüslaugufestival alates 1983. aastast) ja USAs (Gilroy küüslaugufestival toimub alates 1979. aastast). Eesti kohalik küüslaugufestival sai alguse 2008. aastast Jõgeval.
• 80% maailma küüslaugust kasvatatakse Hiinas.