KÜÜSLAUK TEEB MEHED MEHEMAKS JA HOIAB NAISED NOORENA!
- Eestlaste rahvameditsiinis tuntakse küüslauku enesetunde parandaja, südame tugevdaja, vererõhu korrastaja ning sooleperistaltika parandajana. Küüslaugus leiduvad mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemi korrastavalt.
- Küüslauk on hea ka gripiprofülaktikaks.
- Küüslauk on tõhus vahend ka hüpertoonia ravil. Küüslaugus sisalduvatel toimeainetel on võime lagundada inimorganismis fibriini. Kui vere liikumisel ei ole sisemisi takistusi, ei tõuse ka vererõhk. Inimesed, kellel on ebatavaliselt madal vererõhk ei peaks loobuma küüslaugu ja tema preparaatide tarvitamisest, sest küüslauk alandab kõrget ja tõstab madalat vererõhku.
- Vere kõrge kolesteroolisisalduse puhul soovitatakse süüa 2-3 küünt päevas ja seda eelistatult värskena. Liigne suhkur laguneb organismis ühendeiks, mida veri kasutab kolesterooli, rasvade jne moodustamiseks ja ladustamiseks.
- Katsed on näidanud, et pidev küüslaugu söömine hoiab ära veresoonte lupjumise ja soodustab põie-, neeru- ja sapiliiva ning sapikivide lagunemist, puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest ja võibolla just oma tasakaalustava toime tõttu aitabki ta organismil vähkkasvajate vastu võidelda.
- Küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, mistõttu piisab raviefekti saavutamiseks 1-2 küünest päevas. Küüslauk säilitab enamuse oma tervistavad omadusi ka kuumutamisel.
- Ettevaatust! Küüslauk ei sobi rasedatele.
- Toore küüslaugu söömine on vastunäidustatud kõhunäärmepõletiku ja ägeda neerupõletiku puhul. Toores küüslauk ei sobi ka tundliku maoga inimestele (kuumutatult aga küll).
RETSEPTE RAHVAMEDITSIINIST:
NOORUSE ELIKSIIR (Tiibeti kloostri retsept) – Valmista küüslaugust ja piiritusest ekstrakt 1:2. Ühe küüslaugu mugula kohta lisa 1 sl mett ja noaotsatäis peenestatud taruvaiku. Jäta pimedasse kohta 2 nädalaks seisma. Tarvita 3 korda päevas alates 1 tilgast, seejärel kasvavalt kuni 15 tilgani ja sealt tagasi. Pärast 2–3-päevast vaheaega võta 20–25 tilka päeva jooksul koos piimaga. Väidetakse, et pärast sellist ravikuuri nihkuvat inimese bioloogiline kell 5–15 aastat tagasi. Kas see ka tõele vastab, saab igaüks ise proovida.
KÜÜSLAUGU-SIBULA MEESEGU – Võta 0,5 kg mett, peenesta sellesse 250 g küüslauku ja 250 g sibulat. Sega juurde 250 g riivitud mädarõigast ning jõhvikaid. Hoia segu 3 päeva külmikus. Söö salatina või leivakatteks 1–2 sl päevas. See segu aitab ateroskleroosi, bronhiidi, kopsupõletiku, üldise nõrkuse ja kehvveresuse korral.
VANA ARAABLASE SALADUS – Tervisejooki valmistatakse kuumaksaetud kohvikannus: sinna puistatakse teelusikatäis suhkrut, 1-2 lusikatäit kohvi ja siis lisatakse õhuke küüslaugu laast. Segu tuleb otsekohe tulise veega üle valada ja väga tasasel tulel keema ajada.
KÜÜSLAUGUVIIN – 1 liitri viina sisse asetada 300 g terveid puhastatud küüslauguküüsi. Lasta neil tõmmata kuni viin hakkab muutuma siniseks, s.t. umbes 7-10 päeva. Seejärel võtta küüslaugud välja ja panna viin külmkappi. Tarvitamine: juua külmalt (küüslaugu maitse- ja lõhna vähendamiseks) gripivastaseks profülaktikaks.
KÕRGVERERÕHUTEE – Valmista segu 3 osast küüslaugust, 3 osast viirpuu marjadest, 3 osast põldosjast, 4 osast raudrohust. Pane 1 tl peenestatud segu termosesse ja vala üle 1 kl sooja veega. Lase tõmmata termoses üle öö, kurna. Joo ¼ kl 4 korda päevas 30 minutit enne sööki.
MIDA KÜÜSLAUK SISALDAB:
- Küüslauk sisaldab rohkem kui 200 keemilist ühendit. Seal hulgas peaaegu 100 väävliühendit (0,1 % kogumassist) ehk sulfiidi. Küüslauk sisaldab ka suures koguses fütokemikaali lignaan- keskmiselt 580 mikrogrammi 100 grammi kohta. Lignaani mõju inimorganismile seostatakse kasvajatevastase toimega.
- Küüslauk sisaldab teadaolevalt 10 erinevat looduslikku suhkrut: monosahhariide (arabinoos, fruktoos, galaktoos, glükoos jne) ja polüsahhariide (inuliin jne). Suhkrud moodustavad ¼ küüslauguküüne sisust.
- Küüslaugus leidub 0,3 % väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna.
- Alliin laguneb ensüümide mõjul tugeva antiobiootilise toimega allitsiiniks, allüülpropüüldisulfiidiks, diallüüldisulfiidiks ja diallüültrisulfiidiks – väävliühendeid sisaldavadki peamiselt lenduvad õlid. Eeterliku õli kogus on vähene 0,1–0,4%, sisaldab aga S-allüülmerkaptotsüsteiini ja S-metüülmerkaptotsüsteiini, terpeenidest tsitraali, geraniooli, linalooli jne.
- Allitsiin on õline vedelik ja väga ebapüsiv ühend, temast tekivad aja jooksul ajoeenid, vinüülditiinid, olig- ja polüsulfiidid. Allitsiin ei ole värskes küüslaugus bioloogiliselt aktiivne.
- Värske küüslauk sisaldab ensüümi allinase ja aminohapet alliin, mis paiknevad küüslaugus üksteisest eraldi. Kui küüslauk langeb seente ja/või mikroobide rünnaku alla, kahjustub seejuures küüslaugumembraan. Eelpoolnimetatud ühendid muunduvad 10 sekundi jooksul ühendiks nimetusega allitsiin. Allitsiin aitab tõrjuda kahjustajate rünnaku.
- Vitamiinide ja mineraalide sisaldus: B-rühma vitamiinid (B1, B3, B5, B8 jne). Allitsiin segunedes tiamiiniga (tuntud veeslahustuv B-grupi vitamiin B1) moodustab allitiamiin, mille omadused on lihtsustatult samad kui tiamiinil kuid kordades efektiivsemad. Tiamiin osaleb ja on asendamatu keha energiatootmises: energia vabaneb ja liigub kehas glükoosi muundumisel.
- Allitiamiin aitab kehal glükoosi säilitada ja koguda – ning vajadusel kasutada. Lisaks sisaldab küüslauk vitamiine A ja C, flavanoide, askorbiinhapet, järgmisi elemente sisukate jälgedena: fosforit, kaaliumi, koobaltit, kroomi, väävlit, seleeni, kaltsiumi, mangaani, magneesiumi, germaaniumi, naatriumi, rauda, mangaani, joodi, tsinki.
- Küüslauk sisaldab rohkem kui ükski teine toiduaine nukleiinhapet adenosiin, mis on DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) koostematerjal.
- Toitainete sisalduselt (süsivesikud, tärklis jne) hinnatakse küüslauku suhteliselt märkimisväärseks – 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat. Sisaldab kuni 8 % valke.
TOORES KÜÜSLAUK:
- Tugevdab immuunsüsteemi.
- Puhastab organismi kahjulikest ainevahetusjääkidest.
- Lõõgastab närve ja annab hea une.
- Parandab ainevahetust.
- On abiks külmetushaiguste puhul, alandab palavikku.
- Tugevdab südametegevust ja reguleerib vererõhku.
- Alandab vere kolesteroolitaset ja hoiab ära veresoonte lupjumist.
- Aitab ennetada vähktõbe.
- Toimib põletikuvastaselt.
- Mõjub soodsalt maksa- ja neerutalitlusele, soodustab põie-, sapi- ja neerukivide lahustumist.
- Tõhustab vereloomet ja kudede hapnikuvarustust.
- Korrastab seedimist ning pidurdab roiskumis- ja käärimisprotsessi soolestikus.
- Suurendab limaskestade vastupanuvõimet.
- Mõjub hästi mälule.
- On hea abivahend liigesepõletiku ja podagra korral (tinktuuriga määrimine).
- Ravib soolatüükaid ning naha- ja küüneseent (tinktuuriga määrimine).
AJALOOST:
- 1550. aastaga eKr dateeritud vanaegiptuse papüürus toob ära 22 retsepti, milles on kasutatud küüslauku. Egiptlased kasutasid seda toonikumina, mis tugevdas füüsilist vastupidavust ja oli sagedasti püramiidide ehitajate söögilaual.
- Küüslauku teatakse ajaloost just tema kaitsevõime tõttu, kas siis vampiiride vastu või potentsiravimina, kuid peamiselt siiski nakkuste ärahoidjana ning kõrvaldajana.
- Homeros on kirjeldanud küüslauku kui lehkavat roosi. Hippokrates uskus, et küüslauguga saab ravida emakavähki ja indiaanlased kasutasid küüslauku maovähi korral.
- Plinius Vanema teatel raviti küüslauguga kollatõve, epilepsiat, nahahaigusi, sügelisi, mandlitepõletikku, kõõma ja kasvajaid. Samuti oli küüslauk vastumürk ja ravim skorpionite, hiirte, koerte ning maohammustuste korral.
- Rooma talupojad sõidki topeltkoguses küüslauku saagikoristuse ajal, kaitsmaks end kõrges rohus pesitsevate madude mürgi eest.
- Piiblis nimetatakse küüslauku “haisvaks roosiks”. Kreeklased tarvitasid seda lahtistina ja hiinlased kõrgvererõhutõve korral.
- Viikingid ja foiniiklased ülistasid küüslauku nii toiduna kui ka ravimina. Muhkkatkuepideemiate ajal Euroopas kasutati seda nii kaitseks katku eest kui haiguse raviks.
- 17. sajandil pakkus taimedega ravitseja Parkinson küüslauku vastumürgiks surmaputke ja käokinga mürkidele. 18. sajandil kasutasid venelased küüslauku gripirohuna, seepärast teatakse küüslauku ka kui “vene penitsilliini”.
Louis Pasteur märkas oma katsetes (1858), et küüslaugumahlal on ülimalt efektiivne antibakteriaalne mõju. 19. sajandil raviti küüslauguga amöboidset düsenteeriat (nt Alber Schweitzer), tüüfust, koolerat. 20. sajandi alguses raviti küüslauguga tuberkuloosi, samuti kasutati seda antibiootikumi või antiseptikuna haavade tarbeks II maailmasõja aastatel, ravides sepsist ja gangreeni. Ka eestimaalastele on pakkunud küüslauk juba mõne sajandi vältel abi tervise säilitamisel ja parandamisel.